Seakatk

SIGADE AAFRIKA KATK

Sigade Aafrika katk on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev nii kodu- kui metssigade viirushaigus, mis iseloomustub palaviku, verejooksu, põletikuliste muutustega mitmesugustes elundites ja suure suremusega (kuni 100% loomadest). Seakatku ei haigestu inimesed ning ka teised loomaliigid, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Seakatku ravi ning vaktsiin selle vastu puuduvad.

 

KAHTLUSEST DIAGNOOSINI 

MIDA TEHAKSE SEAKATKU KAHTLUSE KORRAL?

Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima veterinaararsti. Veterinaararsti saabumiseni on oluline vältida võimaliku nakkuse levikut.

KUIDAS TOIMUB SEAKATKU DIAGNOOSIMINE?

Seakatku kahtluse püstitab veterinaararst ja diagnoos pannakse laboratoorsete analüüside, kliiniliste tunnuste ja lahanguleiu alusel.

MIS JUHTUB, KUI HAIGUS LEIAB KINNITUSE?

Kohe pärast sigade katku ametliku diagnoosi kinnitamist teeb Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht maavanemale ettepaneku kehtestada taudipunktis karantiin koos kitsendustega aladega (ohustatud tsoon ja järelevalvetsoon).

Ohustatud tsoon ja järelevalvetsoon kehtestatakse taudipunkti ümber 24 tunni jooksul pärast ametliku diagnoosi kinnitamist.

·         Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt kolme kilomeetri raadiuses taudipunktist.

·         Järelevalvetsoon kehtestatakse vähemalt kümne kilomeetri raadiuses taudipunktist.

Kui kitsendustega tsoonid jäävad mitme maakonna piiridesse, siis kehtestab tsoonid igas maakonnas eraldi vastava maakonna maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ettepanekul.

 

MIS HAKKAB TOIMUMA TAUDIPUNKTIS?

Taudipunktis olevad sead hukatakse ilma asjatu viivituseta järelevalveametniku kontrolli all. Järelevalveametnik valib sigade hukkamiseks sellise viisi, mis ei põhjusta loomadele liigseid kannatusi ja mis välistab viiruse leviku.

Surnud või hukatud sigade korjused kõrvaldatakse Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all nii, et igasugune nakkuse levik oleks välistatud. Hävitatakse inventar, loomasööt ja loomsed saadused, mida ei ole võimalik puhastada desinfitseerimisega.

Loomapidaja peab taudikolde sisse- ja väljapääsude juurde paigutama desobarjäärid ja ümbritseva territooriumi puhastama ning desinfitseerima vastavalt VTA kohaliku asutuse poolt antud juhtnööridele. Nakkuse sissetoomise hetkest kuni haiguse avastamiseni nakatunud sigade tapmisel saadud liha hävitatakse.

 

PÕHISÕNUMID ELANIKELE

1.       Sigade Aafrika katk on diagnoositud
Veterinaar ja Toiduamet diagnoosis X-maakonnas X-vallas X-arvu seaga farmis Sigade Aafrika katku. Seetõttu on taudipunktis kehtestatud karantiin ning kümne kilomeetri raadiuses ohu- ja järelvalvetsoon.

2.       Nakatunud loomad hukatakse
Mida kauem taudikolle püsib, seda suurem on tõenäosus, et taud koldest edasi levib. Seepärast on vaja koldest lahti saada nii ruttu, kui võimalik.
Kuna haigus toob kaasa põhjendamatuid kannatusi üha rohkematele sigadele, on loomade heaolu seisukohast väga tähtis, et nakatunud karja hukkamisega ei viivitata.

3.       Seafarmist tuleb eemale hoida.
Metsas on viiruse kontsentratsioon väga kõrge ja suur oht, et nakkus levib farmidesse. Inimestel tuleb hoida eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna inimene võib olla viiruse edasikandjaks.

4.       Seakatk ei ohusta inimesi.
Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab kodu- ja metssigu.
Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.

5.       Tähelepanu, kui käid metsas.
Peale looduses ja metsas viibimist tuleks puhastada oma riided ja jalanõud.
Kui inimene leiab metsast surnud metssea, tuleb helistada kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750. Peale looduses ja metsas viibimist tuleks puhastada oma riided ja jalanõud.

 

KORDUVAD KÜSIMUSED

MIKS TULEB KÕIK LOOMAD HUKATA?

Väga ohtliku loomataudi tõrjumisel on oluline tegutseda kiiresti ja kindla peale. Mida kauem taudikolle püsib, seda suurem on tõenäosus, et taud koldest edasi levib. Seepärast on vaja koldest lahti saada nii ruttu, kui võimalik.

Kuna haigus pole ravitav ja samas põhjustab sigadele ka väga suuri kannatusi, siis tuleb arvestada, et iga päev, mil viivitatakse nakatunud karja hukkamisega, toob kaasa põhjendamatuid kannatusi üha rohkematele sigadele ja on loomade heaolu seisukohast väga suur probleem.

KUI NAKATUNUD SEA LIHA ON INIMESELE OHUTU, SIIS MIKS EI VÕIKS SEDA SÜÜA?
Nakatunud siga ei ole võimalik tappa ega tema liha käidelda, ilma et keskkond saaks saastatud viirusega. Lihas endas püsib viirus eluvõimelisena väga pikka aega. Nakatunud liha lubamisel tarbimisse oleks viiruse levik keskkonnas (laiemas mõttes) kontrollimatu.

KUIDAS OTSUSTATAKSE SEAKATKU TÕTTU HUKATUD SIGADE MATMINE?

Kas matta taudikoldes hukatud sigu või mitte, otsustatakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Selleks kaalutakse kõiki seotud riske, sh nii taudi edasikandumise riski kui ka veekaitsega seotud aspekte. Otsuse teeb kohalik loomatauditõrje komisjon, kuhu kuuluvad nii Veterinaar- ja Toiduameti kui Keskkonnaameti esindajad. Komisjon kaalub kõiki võimalikke tegureid:

·         käideldavate jäätmete kogust,

·         transportimisega seotud riske,

·         loomsete jäätmete käitleja (AS Vireen) jõudlust korjuste kahjutustamisel,

·         keskkonnakaitselisi aspekte.

Lõpptulemus peab välistama taudi edasikandumise riski jäätmete transpordil ja tagama veekaitse matmisel.

MILLAL TÜHISTATAKSE OHUSTATUD TSOON VÕI JÄRELVALVETSOON?

Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsendusi kohaldatakse vähemalt veel 30 päeva jooksul pärast seda, kui kõikides taudipunktides on sigade katk likvideeritud ja lõppdesinfektsioon tehtud; kõik seakarjad ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis on kliiniliselt uuritud ja sigade katku kahtlust ei ole tekkinud; seroloogilise uurimise tulemused ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis on osutunud negatiivseks.

MILLINE ON OLUKORD ÜLE EESTI?
Tabeli leidudega metssigadel leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt: Sigade Aafrika katku leiud metssigadel 2016. aastal (http://www.vet.agri.ee/?op=news&id=304). Tabelis on näha viimase nädala taudileiud kütituna ja surnuna leitud metssigadel ning aasta jooksul tuvastatud taudijuhtumite koondarvud.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonile 605 4750.

Maakondlike veterinaarkeskuste kontaktid on leitavad VTA kodulehelt: www.vet.agri.ee

Veterinaar- ja Toiduamet

Taudikollete kaart