Jäätmemajandus

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

Jäätmevedaja poolt võidakse jätta teenus osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel:

  • Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud. Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu. Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, e. eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.
     
  • Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.
    Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00-22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00-ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.
     
  • Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused).
    Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.
     
  • Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.
  • Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.
    Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga.
     
  • Kui vedajal tuleb:
    - ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
    - jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
    - kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;
    - kui konteiner on üle-täitunud;
    - kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
    - kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete ära-vedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.

NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

 

 

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

 

1.maist 2016 vahetus jäätmevedaja

Alates 01.maist 2016 hakkas Vändra valla jäätmeveopiirkonnas olmejäätmeid vedama uue riigihankega parimaks pakkujaks tunnistatud AS Ragn-Sells. Korraldatud jäätmevedu kestab kolm aastat ja selle lõpptähtaeg on 30.aprill 2019.


AS Ragn-Sells saadab kõikidele jäätmevaldajatele, kohalikult omavalitsuselt saadud registriandmetele tuginedes, uued eeltäidetud jäätmeveo lepingud koos veograafikutega orienteeruvalt ühe kuu jooksul enne veoperioodi algust.


Tõrgeteta teenuse osutamiseks on vajalik allkirjastada uus jäätmeveoleping täpsustamaks mahutite suurust, väljaveosagedust, veo- ja postiaadresse, kontaktandmeid jm olulist infot ning postitada leping vedajale tagasi.


Juhul kui AS Ragn-Sells poolt saadetud eeltäidetud leping pole jõudnud jäätmevaldajani palume kindlasti ühendust võtta vedaja klienditeenindusega telefonil 15155 või e-posti aadressil parnu@ragnsells.ee, et üle täpsustada teie postiaadress.


Konteinereid hakatakse tühjendama järgmiste hindadega:


Mahuti suurus                 Hind eurodes koos käibemaksuga


kilekott kuni 100 l 
ja kuni 10 kg                                       1.47

80 l  mahuti                                         1.18

140 l mahuti                                        2.06

240 l mahuti                                        2.70

370 l mahuti                                        3.52

600 l mahuti                                        4.15

800 l mahuti                                        5.53

1100 l mahuti                                      6.65

1500 l mahuti                                      9.07

2500 l mahuti                                      12.96

4500 l mahuti                                       23.33

 

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks

Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee .

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.

Taolised juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.

Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on vale.

Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise. Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab tervist kahjustavaid ühendeid.

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega sealhulgas maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.

Seega – lõkkesse sobimatute jäätmete lõkkes põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.

Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:

  • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk
  • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
  • benseen - leukeemia
  • formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
  • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
  • polüaromaatsed süsivesinikud - vähk
  • vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
  • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
  • süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres

Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:

  • kaadmium - kopsu- ja maksakahjustused
  • arseen - seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
  • elavhõbe - närvisüsteemi ja neerukahjustused
  • kroom - hingamisteede kahjustused, vähk

Mida jäätmetega teha?

Sordi jäätmeid juba tekkekohal ehk kodus, töökohas ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval. Kui kogumispunkt on pisut kaugemal, siis ühenda see käik mõne teise asjatoimetusega lähikonnas.

Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest – kus täpselt asuvad jäätmete kogumispunktid ning millistel tingimustel neid saab sinna ära anda. Ära põleta jäätmeid.

  • Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla.
  • Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse.
  • Igaüks saab jäätmete ohutu käitlemisega hakkama!

Uuri keskkonnaministeeriumi kodulehelt  kuidas jäätmeid sortida: http://www.envir.ee/et/jaatmete-sortimine

Kui näed, et prügi põletatakse, anna sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Valvetelefon 1313 töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiililt kui ka lauatelefonilt. Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes põletamise eest on 300 trahviühikut, mis 2014. aasta mai seisuga tähendab kuni 1200 eurost trahvi.

Vaata prügi põletamise ohtudest rääkivaid Vanamehe multikaid

https://www.youtube.com/watch?v=tOMafpxC0gU
https://www.youtube.com/watch?v=p6k2etdD4iQ

Näita lastele harivat Jänkujussi multikat

https://www.youtube.com/watch?v=EvBw56Fp2m4

Otsusta, kas säästad või saastad!

www.bioneer.ee