Artiklid

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

Jäätmevedaja poolt võidakse jätta teenus osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel:

  • Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud. Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu. Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, e. eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.
     
  • Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.
    Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00-22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00-ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.
     
  • Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused).
    Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.
     
  • Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.
  • Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.
    Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga.
     
  • Kui vedajal tuleb:
    - ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
    - jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
    - kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;
    - kui konteiner on üle-täitunud;
    - kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
    - kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete ära-vedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.

NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

 

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

 

Tarbija jaoks muutub elektroonikaromudest vabanemine lihtsamaks

Selle aasta aprillis kinnitas valitsus uue määrusemuudatuse, mille kohaselt peavad suured elektroonikamüüjad kasutuks muutunud koduelektroonikat edaspidi vastu võtma tasuta. Määruse muutmise tingis vajadus võtta Eesti õigusesse üle uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta ning asjaolu, et elektroonikaromusid jõuab olmeprügi hulka liiga palju.

Kui varem sai tarbija oma elektroonikaromu tagasi anda ainult juhul kui osteti poest uus, siis nüüd saab oma vananenud või kasutuskõlbmatuks muutunud elektroonikavidina poodi viia ning tasuta ära anda ka siis, kui uut asemele ei osteta. See puudutab just väikseid elektroonikaseadmeid mille küljepikkus on kuni 25 sentimeetrit (näiteks MP3 mängijad, mobiiltelefonid, laste mänguasjad, säästupirnid, pardlid jms). Tasuta vastuvõtmise nõue puudutab neid müügikohti, millel müügipinda on üle 400 m2.

Määrusega kehtestati ka uus elektroonikaromude kogumise määr tootjale aastateks 2014-2019. Seni on nõutav koguda aastas vähemalt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektroonikaromusid iga elaniku kohta aastas, kuid alates 1. juulist 2014. vähemalt viis kilogrammi.

Alates 2016. aastast muudetakse kogumise määra arvutamise metoodikat ning kogumise määra suurendatakse veelgi. See hakkab sõltuma turule jõudnud elektri- ja elektroonikaseadmete arvust. Aastal 2016 tuleb kokku korjata vähemalt 45, aastal 2019 aga juba 65 protsenti elektri- ja elektroonikaseadmete kogusest.

Kehtestatud määrusemuudatus hõlbustab rangemate elektri- ja elektroonikaseadmete kogumise määrade saavutamist, võimaldab kogutavatest seadmetes leiduvad (vääris)metallid uuesti ringlusesse võtta ning väldib seadmetes sisalduvate ohtlike ainete keskkonda sattumist.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus
Allikas: Keskkonnaministeerium

Eesti muutuvasse kliimasse iga prügikonteiner ei sobi

Inimesed süüdistavad konteineri lõhkumises tihtilugu prügivedajat, kuna tühjendamisel konteiner purunes. Prügifirmad tunnistavad, et neile kurdetakse plastkonteinerite purunemist, kuid prügikonteineri lagunemise põhjus on tihtipeale hoopis kehv kvaliteet, selle vale kasutamine või materjali loomulik väsimine. Probleemid tekivad eelkõige tundmatute tootjate ja odavate plastkonteineritega, mille eluiga võib jääda üürikeseks. Osa prügikonteinerid polegi mõeldud õues hoidmiseks, sest külmaga kipuvad kehvema kvaliteediga konteinerid hapraks muutuma. Nende plastik on kas liiga õhuke või on kasutatud liigselt taaskasutatud plasti, mis on võrreldes uue toorainega tunduvalt hapram. Kuna plasti omadused muutuvad UV-kiirguse mõjul, peab selle koostisse olema lisatud aineid, mis suurendavad vastupidavust UV-kiirgusele. Olulised on lisaained, mis aitavad plastil madalatel temperatuuridel elastsust säilitada ning kõrgetel temperatuuridel liigset elastsust vältida. Mida rohkem komponente plastile lisatakse, mida ilmastiku- ja ainetekindlam see on, ja mida paremat tootmisprotsessi kasutatakse, seda kõrgem on konteineri hind. Konteinerid, mis on mõeldud kasutamiseks siseruumides, peaks olema peal vastav märge.

Et vältida hilisemaid vaidlusi juhuks kui tekib pretensioone konteineri kvaliteedi või kasutuse sobivuse osas, on uue konteineri soetamisel mõistlik küsida müüjalt millisest plastist konteiner toodetud on, millisel sihtotstarbel konteinerid kasutamiseks sobilikud on, kas sise- või välistingimustel kasutamiseks, kas konteiner haakub prügipress auto haakeseadmega, kas konteineri plast sisaldab UV kaitset jms. Eriti tähelepanelik peaks olema Aasia riikides toodetud konteinerite soetamisel (näiteks Taiwan või Hiina). Eesti kliimas on sobivam kasutada Euroopa toodangut. Kogemusele tuginedes julgeb vedaja soovitada SULO, OTTO, PLASTIC, OMNIUM tootjate konteinereid, milliste kvaliteet, kasutusmugavus ja vastupidavus on aastate jooksul end praktikas tõestanud. Hoolsa omaniku käes võib õige konteiner vastu pidada isegi rohkem kui kümme aastat.

Kuid puruneda võivad ka kvaliteetsed prügikonteinerid. See juhtub siis, kui sinna pannakse sobimatuid raskeid jäätmeid või olmejäätmeid kuhjatakse rohkem kui tohiks. Konteineritel on vastav märge, mis sätestab antud konteineri maksimaalse kaalu. Konteiner võib puruneda tühjendamise ajal, kui külmal ajal on tühja konteinerisse visatud mõni raske või teravaservaline ese, mis on löönud konteinerisse mõra. Samuti ei kannata konteiner kuuma tuhka. Kui konteiner puruneb jäätmevedaja süül, peab prügifirma selle asendama uuega.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus
Allikas: tarbija24.postimees.ee; AS Eesti Keskkonnateenused

Jäätmete kodus põletamine on kahjulik inimese tervisele ja keskkonnale

Kindlasti olete kuulnud kedagi väitmas, et tal jäätmeid ei teki. Paljudel ei teki jäätmeid just seetõttu, et nad tegelikult põletavad jäätmed lihtsalt koduahjus või õues lõkkes ära. See saastab keskkonda, on kahjulik tervisele ning seetõttu ei ole seadusega lubatud.

Koduses küttekoldes või lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk "PE" või "PP" või tekst "võib põletada" ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.

Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära. Samuti ei ole sellistes kodustes tingimustes võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu tehakse seda spetsiaalsetes põletustehastes filtrite abil.

Mõõtmised näitavad, et kodude korstendest võib lühikese aja jooksul kordi rohkem ohtlikke saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. Kahju on ka sellepärast suur, et kodude korstnad ei ulatu teab kui kõrgele ja seetõttu langevad kahjulikud ained kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja me hingame ja sööme selle ise sisse. Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite tõrjuja ning raputab aeg-ajalt seda puude ja põõsaste alla, aga kui seal on sees ka kahjulikud ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase väärtusega puidust, siis ei ole see enam hea.

Lisaks keskkonna saastamisele ja tervise rikkumisele kahjustab jäätmete põletamine küttekoldeid ja korstnaid, mis võib lõppeda tõsise õnnetusega. Seega siit-sealt kokku kogutud töödeldud puitmaterjali ja muude jäätmete ahjus põletamine ei olegi enam kulude kokkuhoid.

Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Poodides ja internetis müüakse isegi vanaõlipõleteid, kuid Eestis neid vanaõlide põletamiseks kasutada ei tohi. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel, nagu ka muude jäätmete põletamisel, eraldub palju kahjulikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid põlevaid vedelikke. Kui vanaõli on näiteks segatud bensiiniga, siis sellise vedelikuga kasutamine võib olla plahvatusohtlik.

Jäätmete põletamisel kodustes tingimustes tekib hulgaliselt ohtlikke aineid, mis kahjustavad nii inimeste tervist kui keskkonda. Tekkivad ained võivad inimestel tekitada mürgistusi ja kahjustada erinevaid organeid, paljud neist ainetest on ka vähkitekitavad. Seega oma ja ümbritsevate inimeste tervise huvides tasub põletamise asemel jäätmed sorteerida ja viia nii palju kui võimalik taaskasutusse pakendikonteinerite ja jäätmejaamade kaudu, sest ainult nii saab kindel olla, et need jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.

Autor: Kaire Kikas, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist