Avaleht Ametnike kontaktid Dokumendiregister Teated Kuulutused Mis? Kus? Millal?
Info
 
Turismiinfo

Mälestised

1.Ajaloomälestised, mis asuvad Vändra vallas ja on riikliku muinsuskaitse all:

1.1.JAAN JENSENI(1904-1967) SÜNNIMAJA asukohaga Rõusa külas Vändra vallas, tähistatud mälestustahvliga. Jaan Jensen oli Eesti Kunstnike Liidu esimees aastail 1962-67;

1.2.LYDIA KOIDULA SÜNNIKOHT asukohaga Vändra-Suurejõe maantee ääres Vändra vallas, tähistatud memoriaalkivil (kujur J.Raudsepp) on luuletaja profiil ja tekst: "Siin sündis 24.XII 1843 ja elas kuni 1850 aastani Lydia Koidula" kivi allserval: "Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime..." Tagapool on Koidula-aegadest pärit remmelgad,kreegi- ja ploomipuud ja pooleldi varisenud kaev.

1.3.Kirjanik ERNST PETERSON SÄRGAVA(1868-1958) SÜNNIMAJA asukohaga Allikõnnu külas Vändra vallas. Endine Kadaka kool. Aastail 1884-86 pidas kirjanik siin koolmeistri ametit.

1.4.CARL ROBERT JAKOBSONI TALUMUUSEUM asukohaga Kurgja külas Vändra vallas. Varem asusid Kurgjal (jõe paremal kaldal) kaks Uue-Vändra mõisa vakutalu: Kurgja-Tõnise ja Kurgja-Hansu. Neist esimese omandas 1874.a. ja nimetas Kurgja-Linnutajaks C.R.Jakobson. Ta ehitas jõe vastaskaldale mitu uut kõrvalhoonet ja veski(1879) ning alustas uue elamu ehitamist(1880).

1.5.CARL ROBERT JAKOBSONI PEREKONNAKALMISTU asukohaga Kurgja külas. C.R.Jakobson suri 1882.a. Tema haud paikneb sealsel perekonnakalmistul. C.R.Jakobsoni kalmu ehib büst-monument(1927, skulptorid J.Koort ja F.Sannamees). Perekonnakalmistut ümbritseb madal kivimüür. Suure rändrahnu, platsi nurgas, on kohalik rahvas 1882.a. siia jõest vedanud. Samast aastast on müüris kiviplaat "Linda" seltsilt.

 

2.Arhitektuurimälestistest on riikliku muinsuskaitse all VÄNDRA KIRIKUMÕISA MAGASIAIT (1844.a. objekt 426) asukohaga Kirikumõisa külas Vändra vallas.

 

3.Arheoloogiamälestised Vändra vallas:

3.1.VILUVERE KIVIKALME(II at algus)riiklik reg.nr.1316 asukohaga Viluvere külas Sepa talus, Kergu teeristist 2,5 km Aluste poole, sealt 1,7 km lõunasse, umb.250 m edelasse, vana maantee käärus;

3.2.VILUVERE KIVIKALME(II at algus) riiklik reg.nr.1317 asukohaga Viluvere külas Vanatoa talust 60 m idas, talu aida taga.

3.3.MÄDARA LINNAMÄGI(I at) riiklik reg.nr.1328 asukohaga Mädara külas Liiva talust umb. 1,5 km kagus, Soova-Mädara jõe vasakul kaldal.

3.4.VÕIERA MAA-ALUNE KALMISTU(15-18 saj) riiklik reg.nr.1333 asukohaga Võiera külas Uue-Pärtli(Pärtlimetsa) talu õuel, hoonetest loodes, Pärnu jõe vasakul s.o. lõuna kaldal, Suurejõe-Tori maantee ääres.

3.5.VIHTRA KIVIKALME ehk "KALMETIMÄGI"(I at algus) riiklik reg.nr.1300 asukohaga Kullimaa külas Linnu-Sepa talust 200 m idas, Vihtra-Rahnoja maanteest 150 m lõunas, Pärnu jõest umb. 100 m põhja-kirdes.

3.6.VIHTRA KIVIKALMED(I at I pool) riiklik reg.nr.1301-1302 asukohaga Vihtra külas, Vihtra-Vändra maanteelt 100 m edelas, Pärnu jõe maanteesillast 100 m loodes.

3.7.VIHTRA MAA-ALUNE KALMISTU ehk "LILLAKMÄGI"(15-18 saj.) riiklik reg.nr.1303 asukohaga Kullimaa külas Linnu-Sepa talust umb. 350 m ida-kirdes ja "Kalmetimäest" umb. 200 m edelas, Vihtra-Rahnoja maanteest umb.100 m lõunas, Pärnu jõest umb.200 m põhjas.

3.8.OHVRIKIVI ehk "KURIKIVI"(II at) riiklik reg.nr.1308 asukohaga Kullimaa külas Piista talust umb. 200 m kagus, Pärnu jõe põhjakaldal, kevadeti vee all.

3.9.MASSU MAA-ALUNE KALMISTU(15-17 saj.) riiklik reg.nr.1306 asukohaga Massu külas, Pärnu-Paide maanteelt Massu kaupluse ja tellisetehase juurest Pärnu jõeni ja kallast mööda Vihtra viiva teeni, mille käänakult ca 1 km kuni Pärnu jõeni, s.o. ida-lääne suunalisel liivaseljandikul.

3.10.KAVASOO MAA-ALUNE KALMISTU(14-17 saj.) riiklik reg.nr.1304 asukohaga Rahnoja (end. Kavasoo) külas Päärni talust umb. 150 m põhjas, Tori-Vihtra maanteest vahetult läänes, Pärnu jõest umb. 200 m idas.

3.11.KURGJA MAA-ALUNE KALMISTU ehk "SURNUMÄGI"(15-17 saj.) riiklik reg.nr.1332 asukohaga Kurgja külas Rungi talu saeveski taga, jõe paremal kaldal.

3.12.KADJASTE MAA-ALUNE KALMISTU ehk "KABELIMÄGI"(15-17 saj.) riiklik reg.nr.1330 asukohaga Kadjaste külas Vändra-Paide maanteelt umb.400 m lõunas, Kadjaste kauplusest umb. 500 m edelas, kolhoosi viljakuivati ja töökoja õuel, viljakuivati vahel.

3.13.ORI MAA-ALUNE KALMISTU(15-18 saj.) riiklik reg.nr.1331 asukohaga Oriküla külas Pere talu hoonetest umb.270 m ida-kagus, Kadjastelt Suurejõele viivast maanteest 20 m lõuna suunas.

3.14.VIRATU OHVERDAMISKOHT ehk "HIIE KÜNGAS"(II at) riiklik reg.nr.1334 asukohaga Säästla (end.Viratu) külas Kivimurru talust 100 m lõunas Käru jõest umb.150-200 m idas, Kivimurru talust Käru jõe sillale viivast külavaheteest umb.150 m lõunas, külavahetee Viratu külla keerab Rõusa-Suurejõe maanteelt itta üle Käru jõe, umb.2 km Rõusast Suurejõe poole.

3.15.VAKI KIVIKALME( I at II pool) riiklik reg.nr.1305 asukohaga Vaki külas end.Vaki koolimaja, lauda ja aida taga, Pärnu-Paide maanteelt 75 m ida pool.